Soojad talved rikuvad ehituspuidu kvaliteeti

Puidutööstus on läbi aegade olnud Eestis oluline majandusharu ning materjali väärindamisest räägitakse palju. Kuigi näiteks saematerjali import Eestisse ületab valdkonnas tegutsevate ekspertide sõnul eksporti juba oluliselt, on puidu ja puidutoodete üldine väliskaubanduse bilanss statistikaameti andmetele tuginedes aastas kokkuvõttes üle 600 miljoni euroga plussis.

Ilmselt on saematerjali importimise põhjus ehitus- ja tööstusektori järjest kasvav nõudlus kvaliteetsema toodangu järele. Peamisteks saematerjali tellijateks nimetavad materjalimüüjad Eestis edukalt eksportivaid puitmajade tootjaid, nõudlust tuleb ka mööbli- ja höövlitööstusest.

Tänavu suvel avas kodumaine okaspuiduga tegelev puidutöösuskontsern AS Rait Tallinnas Lasnamäel müügiterminali. Ettevõtte Tallinna terminalide juht Tiit Kams ütles augustis Ehituse lisaheles, et ehitusprotsessid muutuvad Eestis üha efektiivsemaks - ühelt poolt kallineb tööjõud ja teisalt tiheneb konkurents. "Selle tõttu on ehitajad muutunud ehituspuidu puhul järjest nõudlikumaks. Näiteks kasutatakse järjest vähem kuivatamata saematerjali ja järjest enam kuivatatud ja hööveldatud konstruktsioonipuitu," märkis ta. Kliendid soovivad Kamsi sõnul kvaliteetset ja sobivate parameetritega materjali, mida on võimalik kiiresti, kvaliteetselt ja väikeste kadudega paigaldada.

Hea palk külmemast kliimast

Sarnaselt, ehkki vähemal määral, kimbutab materjalipuuduse probleem ka ettevõtteid, kes kasutavad ehitamisel palki. 1996. aastal Eesti kapitalil asutatud Harjumaa ettevõte Palkehituse OÜ tegeleb massiivsete käsitööpalgist majade ehitamise ning vanade palkmajade taastamisega. Ettevõtte juhataja ning üks omanikest Endel Kraas märkis, et palgid ostab ettevõtte enamasti kindlalt ja pikaaegselt partnerilt Lõuna-Eestist.

Samas tunnistas ta, et tuleneb see kliima soojenemisest või millestki muust, aga head kvaliteetset ehituspalki leiab Eestist järjest vähem. Talved on soojemad ja seetõttu puidu puhkeperioodid lühemad, puit kasvab kiiremini, ent selle hind on ehituses vähemväärtuslikuma maltspuu suurem osakaal. "Meie jaoks kõige kvaliteetsemat palki saab Venemaalt mandrilisema ehk külmema kliimaga aladelt," selgitas Kraas. Ta tunnistas, et aastate jooksul on ettevõttel olnud Norras mõni klient, kes on soovinud palkmaja eriti kvaliteetsest palgist, mida siis ka imporditi.

Võrumaa palk on võrreldes Harjumaal kasvanud puuga oluliselt parema kvaliteediga ning seetõttu ehitamiseks sobivam. "Harjumaal on kliimatingimused teised ja see mõjutab korraliku palgipuu kasvu. Võrumaa palgid on sihvakamad ning ei kaota jooksva meetri kohta nii kiiresti jämedust," selgitas Kraas. Võrumaa partnerid suudavad ettevõttele praegu vajamineva aastase varustuskindluse tagada – käsitööehituseks kasutab ettevõte jämedaid männipalke läbimõõduga 300-450 mm. 

Palki osta talvel

Kvaliteetse ehituspalgi varumisel on Endel Kraasil üle 25aastane kogemus, mille põhjal on ta teinud palju tähelepanekuid. "Palki tasub osta hilistalvel ja varakevadel. Siis on see kõige kvaliteetsem, sest külmal ajal on langetatud puu puhkeperoodis,” märkis Kraas. Kuna sel ajal tehakse raiet, on ka pakkumine turul kõige suurem, mis tagab palgiostjale üldjuhul parema hinna.

"Kui sel ajal soetatud palk katuse all tuule käes neli kuud seisab ja kuivab, on see jaanipäeva paiku õhukuiv ja ehituseks valmis," selgitas Kraas. Tema sõnul jaanipäevast kuni jõuludeni palki üldjuhul ei osteta, sest sel ajal läheb materjal sooja ja niiskuse tõttu siniseks ja kaotab oma väljanägemise. "Kui ostame, siis ka kohe kuivatame,” märkis ta.

Kraas tunnistas, et on tegijaid, kes asuvad palkamaja ehitama toorest palgist, ent tema seda arukaks ei pea. "Toores palk kuivab pärast seinas edasi ning mahukahanemised ja hilisemad nihked muudavad palkseina soojapidavuse oluliselt halvemaks.”

Kuigi käsitööpalkmaja püstitamine on töömahukas ja aeganõudev, mistõttu ettevõtte materjalivajadus ei ole võrreldes tehesemajade ehitajatega suur, märkis Kraas palkmaterjali turuseisu kohta, et tegelikult suurt palgipuudust Eestis ei eksisteeri. "Seda kurtmist kuuleb tavaliselt just sügisel peale suve, kui metsamehed pole metsa eriti saanud ning pakkumist on turul tõesti vähem. Talvel ja kevadel see tavaliselt muutub. Arukas ehitaja varub siis omale tootmiseks enamiku aastavajaduse valmis,” lausus ta.

Norrakas eelistab Norra puitu

16 tegevusaasta jooksul üle 400 suurema ja väiksema käsitööna toodetud palkmaja komplekti valmistanud OÜ Hobbiton Home juhid samuti palgipuuduse üle ei kurda. Ettevõtte juhatuse liige Andrus Prangli märkis, et nende pikaajaline partner palkide tarnel on Riigimetsa Majandamise Keskus, kellega koostöö on väga hea. Ettevõtte teine juhatuse liige Andres Uus täiendas, et kuna nad toodavad palkamaju käsitsi, ei ole toormaterjali vajadused suured. "Meie saame oma vajadused rahuldatud riigimetsast. Hind on püsinud viimased aastad üldiselt stabiilsena.”

Käsitööpalkmajade populaarsus on Prangli sõnul Eestis viimastel aastatel pisut suurenenud. "Teine trend on, et soovitakse maja tellida järjest rohkem nii-öelda täislahendusena, mis tähendab, et tootjal tuleb lisaks palkseintele valmistada-monteerida ka maja muud osad: katus, aknad, põrandad ja laed. Tihti tuleb ehitada vundament ning teha elektri- ja torutööd.

Koduturg on võrreldes eksportturgudega endiselt väga väike, ent siia on hea müüa ja täislahenduste ehitamise kaudu arendada tootearendust. Kuigi ka Euroopas kasvab nõudlus palkamajade järele, ei näe Hobbiton palkide importimise vajadust. Prangli tunnistas, et on olnud paar aastatetagust juhtumit, kus Norra klient soovis, et tema maja valmistataks Norra palgist. "Siis ostsime materjali Norrast, tegime sellest kliendile maja ja viisime palgid majana Norrasse tagasi," rääkis ta, lisades, et ettevõtjatele praegu Eestis palki jagub.

Palgi varumine keeruline ka kogenule

AS Lemeks loodi kakskümmend aastat tagasi, praeguseks on Lemeks Grupp arenenud Eesti üheks suuremaks tööstusettevõtteks, mis tegutseb edukalt nii puidu töötlemise kui metsa varumise valdkonnas.

Ettevõtte juhatuse esimees Jüri Külvik tunnistas, et vajalikus mahus palgi varumine on väga keeruline. Siin aitab Külviku sõnul pikaaegse kogemusega ettevõttel, mis annab rahvusvaheliselt tööd enam kui 600 inimesele, olla edukas tänu haritud, pädevatele ja motiveeritud töötajatele. "Metsamaterjali varumises on meil nii kindlaid koostööpartnereid kui ka uusi hankijaid, kes müüvad metsa isegi üle mitmekümne aasta korra.”

Raiemaht võiks Külviku sõnul Eestis siiski veel suurem olla – see on praegu väiksem kui "Metsanduse arengukava 2020" koostanud spetsialistid on ette näinud. "Ka saetööstuse suutlikkus on selgelt suurem, kui palgiressurssi turule tuleb," märkis Külvik, kelle sõnul Eestis võiksid raiemahud kasvada. "See jätaks väärtuse Eesti metsaomanikele, transpordiettevõtetele, tööstustele ja looks oluliselt lisatöökohti."

Saematerjali imporditakse Eestisse juba oluliselt rohkem, kui seda eksporditakse ning Külviku sõnul võib see tulevikus veel kasvada. "Varutud palke Lemeks praegu ekspordiks ei müü. Osa meie palkidest läheb meie grupiga seotud Nordwoodi kolmele saeveskile (Aegviidu Puit, Viiratsi Saeveski, Viru-Nigula Saeveski) ja osa teistele Eesti saeveskitele," märkis Külvik.